Muru
  Heinaseemned
  Heinaseemnesegud ja puhaskultuurid
  Heinaseemne hinnakiri
  Meetaimed
  Botaanika
  Edasimüüjad
  Kontakt
  Tagasiside
  Pildid
  Bio seemned ja idandid
 
 
 
Heinaseemned

Liblikõielised heintaimed

Punane ristik Traditsiooniliselt laialdaselt tuntud ning hinnatud söödakultuur on püstiste või tõusvate 20…70 cm pikkuste vartega puhmikuline pealishein. Eestis kasvatatakse kaht tüüpi punast ristikut: hilist e. üheniitelist ja varajast e. kaheniitelist. Punane ristik on lühiajalise kasutuskestusega. Talub hästi kattevilja. Põldheinas ja lühiajalisel niidul on hea saagivõimega. Ädalasaak sõltub suuresti sademetest. Sobivad soodsa niiskusreþiimiga keskmise sügavusega rähkmullad, saviliiv-, liivsavi- ja savimullad ning halvasti lagunevad turvasmullad. Ei sobi õhukesed rähkmullad ja pikaajaliselt üleujutatavad lammimullad, samuti happelised liivmullad ja hästi lagunenud turvasmullad. Hiline punane ristik õitseb juuni viimasest nädalast kuni juuli teise dekaadi lõpuni, varajane punane ristik juuni keskpaigast kuni juuli esimese dekaadi lõpuni. Hilise punase ristiku seeme valmib alates augusti teisest poolest, varajase punase ristiku oma augusti esimesel poolel. Punase ristiku külvisenorm puhaskülvis on 12-15 kg/ha ja heinasegus 4-12 kg/ha.


Roosa ristik on tõusvate ja punasest ristikust lühemate vartega puhmikuline pealishein. Roosa ristik on lühiajalise kasutuskestusega. Läbilöövus segudes on esimesel kasutusaastal tugev. Talub hästi kattevilja. Ei ole sobilik karjatamiseks kuid saagi kvaliteet on parem kui punasel ristikul. Põldheinas ja lühiajalisel niidul on roosa ristik hea saagivõimega, karjamaal lühiajaline. Roosa ristik ei ole tundlik liigniiskuse, mulla happesuse, toitainete puuduse ja talvitumistingimuste suhtes. Sobivad ajutiselt liigniisked ja soodsa niiskusreþiimiga saviliiv-, liivsavi ja halvasti lagunenud turvasmullad. Roosa ristik õitseb juuni keskpaigast juuli keskpaigani. Seeme valmib augusti esimesel ja teisel dekaadil. Roosa ristiku külvisenorm on puhaskülvis 9 kg/ha.

Valge ristik on pikkade lamavate, sõlmedest juurduvate vartega alushein. Valge ristiku läbilöövus on segudes esimestel aastatel nõrk, kuid soodsamates tingimustes levib ja püsib taim rohukamaras aastakümneid. Valge ristik on hea saagivõimega ainult karjamaadel. Leiab kasutamist ka murude seemnesegudes. Valge ristik on hea söödavuse ja kõrge toiteväärtusega. Valge ristik eelistab soodsa niiskusreþiimiga keskmise sügavusega rähkmuldi, saviliiv-, liivsavi ja savimuldi ning halvasti lagundunud turvasmuldi. Ei sobi pikaajalise üleujutusega lammimullad, hästi lagunenud turvasmullad, kuivad õhukesed rähkmullad ja happelised, huumusvaesed kuivad liivmullad. Valge ristiku algarenemine on aeglane. Kasutusaastatel hakkab kevadel vara kasvama. Õitseb juuni esimese dekaadi keskpaigast kuni juuli keskpaigani. Seeme valmib alates juuli lõpust augusti teise poole alguseni. Valge ristiku puhaskülvinorm on puhaskülvis 12 kg/ha. Segukülvina koos: punase ristiku, hariliku aruheina, karj. raiheina, aasnurmika, p.a. põldtimuti, 1 a. raiheinaga.

Ida-kitsehernes (Galuga) on mitmeaastane püstiste, õõnsate, ülaosas hargnevate kuni 200 cm kõrguste vartega pealishein. Ida-kitsehernes areneb külviaastal (ka katteviljata külvides) aeglaselt. Kasutusaastatel hakkab õitsema juuni algul. Seemned valmivad juuli lõpul ja augusti algul. Ädalakasv on kiire. Ida-kitsehernes on mulla suhtes vähenõudlik. Eelistab mittehappelisi saviliiv- ja kergeid liivsavimuldi. Ei sobi seisev pinna ja kõrge põhjavesi. Talub hästi põuda ja talvekülma. Galuga külvatakse koos mügarbakteritega. Külvinorm on 20-25 kg/ha.

Kõrrelised heintaimed

Põldtimut on 20…100 cm pikkuste kõrtega, tiheda, rulja kareda tömbitipulise, painutamisel sagarateks mittejaguneva pöörispeaga hõredapuhmikuline pealishein. Ta on hea saagivõimega põldheinas ja niidul ning karjamaadel vähepüsiv. Kasutuskestus on 5…6 ja isegi rohkem aastaid. Kattevilja talub hästi. Õigeaegsel koristamisel on põldtimut hea söödavuse ja kõrge toiteväärtusega. Ta on hea jäätumis- ja külmakindel. Põldtimut kasvab soodsa niiskusreþiimiga saviliiv-, liivsavi- ja savimuldadel ning keskmiselt ja hästi lagunenud turvasmuldadel, rahuldavalt – ajutiselt liigniisketel keskmise sügavusega rähkmuldadel, liivmuldadel. Põldtimut tärkab ruttu ja areneb pärast külvi kiiresti. Katteviljata külvides läheb sügiseks õitsema. Kasutusaastate kevadel alustab kasvu vara, kuid areneb aeglaselt, mistõttu õitsema hakkab alles juuli algul. Tema külvisenorm on puhaskülvis 10 kg/ha. Segukülvis 2-8 kg/ha. Eriti sobilik põldheina segus.

Harilik aruhein on peente 30…120 cm pikkuste längus kõrtega, ühekülgse ainult õitsemisajal laiuva pöörisega, rohkete juurmiste lehtedega hõredapuhmikuline pealishein. Hariliku aruheina läbilöövus segudes on tagasihoidlik. Seda kasvatatakse kultuurkarjamaadel, niidul põldheinas ja murude rajamiseks. Ajutine kõrge põhjavesi ja üleujutus ei kahjusta harilikku aruheina, küll aga tugev jääkiht ja pikaajaline seisev pinnavesi. Hästi kasvab harilik aruhein soodsa niiskusreþiimiga huumusrikastel muldadel. Hästi kasvab ta keskmise sügavusega rähk-, saviliiv, liivsavi- ja savimuldadel. Kuivadel, samuti ajutiselt ja alaliselt liigniisketel muldadel annab ta vaid rahuldava saagi; õhukestel rähk-, liiv- ja vähe lagundunud turvasmuldadel aga kehva saagi. Õitseb juuni viimasel dekaadil. Seeme valmib juuli teisel poolel. Tema külvisenorm on puhaskülvis 30 kg/ha. Segukülvis 6-12 kg/ha.

Päideroog on 70…150 cm pikkuste jämedate kõrtega, pikliku, vahel kerajalt hõlmise, roheka või punaka pöörisega kõrrelehtederohke lühivõsundiline pealishein. Päideroog on tüüpiline niidutaim. Päideroole sobivad hästi lagundunud turvasmullad, eriti üleujutatavad lammimullad, kus ta on püsiv ja kõrge saagivõimega. Päideroole ei sobi kuivad põuakartlikud mullad. Ta ei talu kõrget seisvat põhjavett ega huumusvaest happelist mulda. Ta on väga vastupidav jäätumisele ning põuale. Õigel ajal koristatud päideroo söödavus on hea ja toiteväärtus kõrge. Õitsema hakkab juuni teisel poolel. Seeme valmib alates juuli teisest dekaadist kuni lõpuni. Külvisenorm puhaskülvis on 15 kg/ha. Karjatamiseks vähe sobiv. Seemnesegudes 5-7 kg/ha.

Ohtetu püsikluste on 30…140 cm pikkuste püstiste kõrte ja rohkete kõrrelehtedega, suure, ühekülgse või laiuva pöörisega lühivõsundiline pealishein. Ohtetu püsikluste ei ole segudes esimestel aastatel valitsev, hilisematel aastatel muutub ta sobiva kasvukoha puhul dominandiks. Ohtetu püsikluste ei sobi põldheinaks ja karjatamiseks. Pikaajalistel niitudel on ta kõrge saagivõimega. Õigeaegsel koristamisel hea söödavuse ja keskmise söödaväärtusega. Ta on väga külma- ja jäätumiskindel, vastupidav põuale ja üleujutusele. Talle sobivad soodsa niiskusreþiimiga keskmise sügavusega rähkmullad, saviliiv-, ja liivsavimullad, hästi lagundunud turvasmullad ning üleujutatavad lammimullad. Halvasti sobivad õhukesed rähkmullad, liiv-, ja savimullad, turvas mullad ei sobi. Õitseb juuni viimasel ja juuli esimesel dekaadil. Seeme valmib juuli teisel ja augusti esimesel poolel. Külvisenorm puhaskülvis on 38 kg/ha. Seemnesegus 11-20 kg/ha, kaasliigina on sobilikud põldtimut, harilik aruheina ja päideroog.

Roog-aruhein on rohkete juurmiste lehtedega 50…150 cm pikkuste kõrtega hõredapuhmikuline pealishein. Roog-aruhein ei ole nõudlik mullastiku suhtes, kasvab väga erinevatel mineraal- ja turvasmuldadel. Sobilik söödakultuur silo tegemiseks. Saagikuselt on võrdväärne päideroo ja ohtetu püsiklustega. Roog-aruhein on heade tehnoloogiliste omadustega liik, sest ta ei lamandu ja lehed ei kuhtu märgatavalt isegi hilissügisel. Külvisenorm puhaskülvis on 33 kg/ha. Seemnesegudes 10-20 kg/ha.

Karjamaa raihein on 30…70 cm pikkuste kõrtega rohkete juurmiste lehtedega hõredapuhmikuline alushein. Karjamaa raihein on hea söödavuse ja kõrge toiteväärtusega tüüpiline karjamaa heintaim. Kasutatakse ka murude rajamiseks. Ta talub sagedast ja madalat karjatamist ning on väga hea ädalakasvuga. Kasvutingimuste suhtes on nõudlik ja seetõttu püsib rohukamarates lühikest aega. Talle ei sobi kuivad rähk-, liiv-, turvas-, ega üleujutatavad lammimullad. Ta ei talu kõrget põhjavett, mulla happesust ega kattevilja, samuti külma ja jäätumist. Vajab tugevat väetamist, eriti lämmastikväetistega. Õitseb juuni teisel poolel. Seeme valmib juuli viimasest kuni augusti esimese dekaadini. Külvisenorm puhaskülvis on 30 kg/ha. Kasutatakse nii puhaskülvina seemnesegudes. Külviaastal on võrsumine juba üsna tugev.

Üheaastane raihein on 30…90 cm pikkuste, ülalt karedate kõrtega hõredapuhmikuline alushein. Ta on kiire kasvuga varavalmiv taim. Kasvatamiseks sobivad huumusrikkad hea õhutatusega saviliivmullad ja hästi lagundunud turvasmullad. On nõudlik lämmastikväetiste suhtes. Ei sobi põuakartlikud mullad. Üheaastane raihein õitseb keskmiselt 50 päeva ja seeme valmib 80 päeva pärast tärkamist. Eriti kiire on ädalakasv. Üheaastase raiheina külvisenorm puhaskülvis on 25-30 kg/ha ja seemnesegudes 5-8 kg/ha. On ideaalne kultuur heina ja silo tegemiseks.

Valge mesikas on hea haljasmassikultuur. Külvi tuleb teha koos bakteritega. Külvatakse põhiliselt puhaskultuurina. Valget mesikat tuntakse kui ka head meetaime. Külvinorm on 20-25 kg/ha.